Pacific Pests, Pathogens, Weeds & Pesticides - Online edition

Pacific Pests, Pathogens, Weeds & Pesticides

Ginger soft rot (162)


Click/tap on images to enlarge

Samari

  • Olketa bin faendem disfala siki everi wea long wol, long tropik an sab-tropik eria long wol. Disfala siki hemi save kasem jinja, kakake,  kongkong taro (Xanthosoma), bin an grin pepa (Capsicum) (lukim fact sheet namba 44). Plande sidling isi tumas fo dae long siki wea oketa kolem long damping off disis long nesari. (lukim fact sheet No. 47)
  • Hemi mold blong wata, wanem olketa save kolem tu long oomycete an ino fangas, hemi stap insaed long graon long roten plant an wid or olsem resistin spoa
  • Spoa save muv insaed wata long graon an statem siki long rut, niu flaoa, sut an botom blong jinja or narafala plant tu. Fangas save kosim tu botom blong jinja fo roten, foldaon an dae,  everi lif babae senis kala from grin go long yalo an den olketa dae. An taem siki hemi spred lo gaden jinja blong iu, babae u save lukim  difren kala long olketa gud wan wetem olketa siki wan
  • Disfala siki save spred go long nara plant bikos hemi muv insaed wata long graon.
  • Lokol kontrol: Mekem row fo plantim jinja hi lelebet mekem wata no stap staka insaed graon.  Takem seed from helti krop fo niu planting, aotim everi wids an gras from gaden, 3 – 4 yias krop rotesin.
  • Kemikol control: metalaxyl an phosphorous acid, bata hemi bae no economical tumas.

Komon nem: Soft rot, rhizome rot

Saentifik nem: Pythium species, Pythium myriotylum an Pythium aphanidermatum hemi nao tufala common spicis save kosim siki long jinja.

Copyright © 2023. All rights reserved.