Samari

• Oli faenem olbaot long wol. Long aelan kabis, pima, kapsikam, maniok, pasenfrut, mo pepa malberi (Broussonetia sp.).  Hemi wan rabis bebet.
• Ol pat blong maot blong bebet ia oli olsem ol tiub we hemi yusum blong dring wota (sap) blong ol stamba blong ol plant. Hemi gat wan sel we i kavremap mo protektem bodi blong hem, olsem wan ‘sil’:  sel ia hemi raon long ol woman bebet, mo hemi waet mo i longfala bitim ol manwan.
• Taem ol eg blong hem oli brok, oli kam ol ‘krola’ we oli wokbaot, o win i spredem olgeta.  Tugeta man mo woman wan oli setel daon, oli kakae mo oli prodiusum sil; be ol manwan oli divelopem ol wing mo oli kam ol smosmol insek olsem ol moskito, we oli nogat maot, mo afta we oli meit, oli ded.
• Olgeta naturol enemi: i gat plante narafala laef samting we oli save kilim ded mo kakae olgeta,  wan hemi ol parasitoid wasp.
• Kontrolem tru long fasin blong plan: planem ol han blong maniok we oli nogat bebet ia;  no mas plan klosap long olfala krop; kolektem mo bonem ol stamba we oli gat bebet ia taem we oli stap gro mo long taem blong havest.
• Kontrolem wetem kemikol: yusum sop, olgeta waet o hotikaljoral oel hemwan o wetem malathion. Malathion bae i save kilim olgeta naturol enemi.

Komon nem: White peach scale; samtaem oli singaotem tu long nem ia mulberry scale

Saentifik nem: Pseudaulacaspis pentagona